Kvaliteet Uudised Ajalugu Seadmed Vabad töökohad Galerii

Greif ja tema eelkäijad

Kultuurilises, seega ka trükikunsti osas tabas Eestit pärast Põhjasõda (1700-1721) suur madalseis. Ainsa raamatutrükikojana jäi alles vaid Tallinna Gümnaasiumi trükikoda. Vähesel määral andis toodangut ka Põltsamaal Lõuna-Eesti tarbeks asutatud raamatu- trükikoda, kus dr. Peter Ernst Wilde 1766. aastal hakkas välja andma esimest eesti talupoegadele mõeldud perioodilist käsiraamatut “Lühhike öppetus”. Arenema hakkas trükikoda aga alles Michail Gerhard Grenziuse juhtimisel.

1789. aastal kolis Grenzius oma trükikojaga Tartusse. Algul tegeles ta peamiselt “Dörptsche Zeitungi” väljaandmisega. Hiljem omandas Grenzius õiguse trükkida eestikeelseid raamatuid ning tõstis tänu oma energilisele tegutsemisele kirjastaja ja trükkijana Tartu sellel alal esikohale Eestis.

1802. aastal taasavati Tartu Ülikool ja Grenziusest sai “ülikooli tüpograaf”. Trükikoda jäi tema omandusse.

1814. aastal asutas Johann Christian Schünmann, Lüübekist pärit sakslane, Tartus uue trükikoja. Temaga Grenzius konkureerida ei suutnud, seetõttu müüs ta oma ettevõtte 1817. a. Schünmannile.

1840. aastal, pärast Schünmanni surma, päris trükikoja tema lesk Justine, ärijuhiks sai Carl Gottlieb Mattiesen. Mattiesen oli sündinud Avinurmes metsavahi pojana, päritolult eestlane. Varemalt oli ta pikemat aega töötanud Schünmanni juures sellina ja hiljem faktorina. Nii oli Mattiesen algul kirjaladujana, hiljem trükikoja omanikuna esimene eestlane tolleaegsete Tartu trükkalite-välismaalaste seas.

1848. aastal sai Mattiesen uue trükikoja asutamise loa ning liitis oma ettevõttega Schünmanni leselt juba 1846. a. renditud trükikoja. Firma sai nimeks “Joh. Chr. Schünmanni Lesk & Carl Mattieseni trükikoda”.

Pärast C. G. Mattieseni surma päris trükikoja tema poeg dr.phil. Carl Emil Johannes Mattiesen. Teda tunti mitmekülgse mehena, muu hulgas on ta olnud ka Tartu linnapea.

Pärast Emil Mattieseni surma 1888. a. laks trükikoda tema lesele Emmyle, tegelikuks juhiks sai August Hahn. Tema juhtimisel oli Mattieseni trükikoda enne Esimest maailmasõda kõige täiuslikum Eestis ja kogu Venemaal.

1929. aastal müüdi Grenziuse-Schünmanni-Mattieseni trükikoda ühisusele "O/Ü K. Mattieseni Trükikoda". Suurim osanik ja ühtlasi tegevdirektor oli cand.zool. Hans Männik (ühtlasi kirjastusühisuse “Loodus” direktor ja asutaja) , ärijuhina tegutses Richard Mölder.

1939. aastal ostis trükikoja hoone "O/Ü Loodus".

1940. aastal "O/Ü K. Mattieseni Trükikoda" natsionaliseeriti ja nimetati Eesti töölisliikumise tegelase järgi Hans Heidemanni nimeliseks trükikojaks.

1959. aastal ühendati kolm allesjäänud Tartu trükikoda – H. Heidemanni nimeline, “Tartu Kommunist” (endine “Postimees”) ja "Pioneer" (endine "Noor-Eesti"). Ühendatud trükikoda kandis H. Heidemanni nime ja oli alates 1973. a. tootmiskoondise “Eesti Trükitööstus” üks allasutusi. 1990. aastal reorganiseeriti Hans Heidemanni nim. trükikoda iseseisvaks riiklikuks ettevõtteks “Tartu Trükikoda”.

1992. aastal võttis Tartu Trükikoja varad rendile ettevõtte töötajate initsiatiivil ja osavõtul loodud osaühing "Greif", millest 1996. a. sai trükikoja omanik.

1996.a. avati Mattieseni trükikoja ajaloolistes ruumides Tartu ja ilmselt kogu Eesti omanäoliseim raamatukauplus. Trükikoda viis kogu oma tootmise üle endisesse "Noor-Eesti" trükikojahoonesse, millele 2003. a. valmis ruumikas juurdeehitus.

2009.a. augustis avas Greif Tartu linna piiril Lohkvas uue tootmishoone, mille kaasaegsed võimalused kiirendavad oluliselt tootmisprotsessi ning logistikat. Uues majas on 7858m2 pinda, millest 4217m2 hõlmab tootmine ja 1386m2 ladu. Oluliselt on paranenud töötajate olmetingimused avarate riietus- ja puhkeruumide ning söökla näol. Maja ümbrusesse on kujundatud rekreatsiooni- ja pargiala.